• 25.03.25, 09:05

Imre Leetma: Eesti ehitusmaastik on 25 aastaga oluliselt muutunud

1990ndate aastate lõpus, kui Eesti ehitusturg alles väljus nõukogude aja koomast, oli betoonil kui ehitusmaterjalil üsna madal maine. Betoonehitiste konkurssi soomlaste eeskujul ellu kutsudes oli algusest peale eesmärgiks ehitusmaastiku parimate näidete tutvustamine ja tunnustamine. Samuti oli, lisaks tavapärastele arhitektuurivõistlustele, sooviks laiendada esile tõstetavate ehitiste ja rajatiste ampluaad, kirjutab Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma.
Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma.
  • Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma.
Sellest lähtuvalt on žüriis olnud alati nii arhitektuuri- kui ka inseneeriapool, mida siis on omamoodi tasakaalustamas olnud ehitusajakirjanduse esindajad.
Konkurss“Aasta betoonehitis” on selles mõttes õnneliku ajalooga, et see peegeldab üsna mitmekülgselt Eesti ehitusmaastiku arengut viimase veerandsajandi jooksul. Igapäevaselt selle kõige keskel elades sageli ei hooma, kui palju on meie ruumiline keskkond muutunud, kui palju on ehitatud. Kui palju on uusi koolimaju, lasteaedu, haiglaid, kõrgkoolihooneid, muuseume ja arhiive, tehaseid, sildu, lautu ... Kõik nad on enamasti ehitatud tsemendist ja betoonist. Sest mingit sobivamat materjali – kvaliteedi ja hinna suhtes – ei ole inimkond seni suutnud välja mõelda.
Me ise arvame, et on väga hea, et võistlusse on kaasatud ka taristuehitus. Tänapäeva ühiskond oleks ju nende sildade, tunnelite, sadamate, tuulikute, lennuväljade, tunnelkollektorite, väetisehoidlate, silohoidlateta jne jne mõeldamatu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti on viimase veerandsajandi jooksul palju muutunud, saanud jõukamaks. See jõukus väljendub eriti hästi meie linnapildi ehitistes, järjest rohkem aga ka maal.
Meil on hea meel, et oleme ehitussektori osana olnud kaasas Eesti koolide uueks saamisel. Riigi ja arhitektide eestvedamisel on viimaste aastakümnete jooksul kodumaa pinnale kerkinud pikk rida uusi koolimaju, igaüks kordumatu arhitektuurilise lahendusega.
Naljakal kombel on neid uusi koolimaju nimetatud lausa luksuseks. Tegelikult väljendavad need unikaalprojektid ehk kõige ilmekamalt meie ühiskonna jõukuse kasvu ja pühendumist järeltulevatele põlvedele. Koos linnasüdamete renoveerimisalgatusega on Eesti uus koolimajade ehitamise programm rahvusvaheliselt tähelepanu väärinud ja veel enam väärima hakkav. See on asi, mis teeb Eesti tõeliselt suureks!
Mõnel Eestis kasutataval ehitusmaterjalil on tekkinud omad advokaadid, kohtunikud, riigikogu liikmed, oma ministeeriumini välja. Igal aastal eraldatakse sadu tuhandeid eurosid maksumaksja raha ühe ehitusmaterjali upitamiseks, teiste arvelt.
Viimastel aastatel on saanud järjest selgemaks, et need argumendid, millega seda ebavõrdset konkurentsi õigustatakse, on vildakatel jalgadel.
T ugevnevad need hääled, mis nõuavad tsemendile ja betoonile nn kliimapaneeli (ÜRO valitsustevaheline kliimapaneel (IPCC)) poolt“ määratud” süsinikujalajälje ümberarvutamist. Kliimateadlaste tehtud arvutused ei arvesta betooni suurt süsiniku taassidumise võimet ehk betooni karboniseerumist. Tuletagem kasvõi meelde seda segadust, mis viimastel aastatel Eesti metsade või turba ümber toimunud on. Tsemendi- ja betoonisektor ootab teadlastelt teaduslikult põhjendatud reaalseid numbreid – betooni tegelikust süsinikujalajäljest. Nii Eestis kui kaülemaailmselt. See teema on tegelikult laiemgi, puudutades ka teisi tsemendipõhiseid (lubi jne) ehitusmaterjale.
Betoon on endiselt enim kasutatav kodumaine ehitusmaterjal, ees seisavad tõsised väljakutsed selle keskkonnajalajälje vähendamiseks. Tsemendi- ja betoonisektoril on enda süsinikujalajälje vähendamiseks lahendused põhimõtteliselt olemas. Küsimus on selles, et kes need uued lahendused kinni maksab?

Seotud lood

Uudised
  • 25.03.25, 08:16
Fotogalerii | Betoonipäev 2025
20. märtsil toimunud betoonipäeval Filmimuuseumis kuulutati välja konkursi „Aasta betoonehitis 2024” võitjad. Vaata ka meeleolukat fotomälestust sündmusest.
Uudised
  • 21.03.25, 07:04
Selgusid Aasta betoonehitis 2024 võidutööd
20. märtsil toimunud betoonipäeval Filmimuuseumis kuulutati välja konkursi „Aasta betoonehitis 2024” võitjad. Vaata ka lühifilmi võidutöö valmimisest.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.25, 11:49
Kui palju maksab odav katus päriselt?
Katus on hoone üks olulisemaid konstruktiivseid osi, mille kvaliteet määrab maja eluea, energiatõhususe ja ka sisekliima. Saksamaa pika ajalooga katusematerjalide tootja Bauderi ametlik esindaja BauPro OÜ pakub lahendusi, mis ei vasta lihtsalt ehitusstandardite nõuetele, vaid ületavad neid märkimisväärselt.

Hetkel kuum

Kaubandushoone peaks valmima 2026. aasta sügisel (Visuaal: arhitekt Ülo Peil).
Uudised
  • 02.06.25, 11:16
Ehitustrust ehitab Raadile suure ehituspoe
Foto: erakogu.
Uudised
  • 02.06.25, 16:52
Lähedaste järelehüüe Priit ja Lilit Jaagantile – koos elus, koos igavikus
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak kardab, et sõja lõppedes võivad ehitusmaterjalide tarnekanalid Ukraina suure nõudluse tõttu umbe minna, mis toob turule šoki. “On see hinnatõus 5%, 10%, 50%, kaks korda. Me ei tea seda,” märkis Pohlak.
Uudised
  • 02.06.25, 16:22
“Pauk võib olla suur.” Ehitusturgu ähvardab ränk hinnatõus
“On see hinnatõus 5%, 10%, 50%, kaks korda ... aga see tuleb.”
Ladude eskiis. Autor: Everaus Kinnisvara.
Uudised
  • 04.06.25, 07:50
Maru Ehitus sõlmis Lennuradari nelja uue hoone lepingu
GRK Eesti juht Tiit Roben.
Uudised
  • 05.06.25, 10:29
Tiit Roben suurest hankevõidust: väljakutsed alles algavad
GRK Eesti juht Tiit Roben räägib avameelses intervjuus, millised on Rail Balticu suure alliansshanke võidu põhjused, järgnevad sammud ja kriitilisemad kohtad, mis ehituse käigus ja lepingu täitmisel võivad ette tulla.
Eskiis: Maru Ehitus.
Uudised
  • 05.06.25, 09:55
Maru Ehitus rajab tööriistamüüjale lao- ja büroohoone
Mateki müügidirektor Kaarel Väer.
Uudised
  • 06.06.25, 07:52
Eesti puitmajatootja sõlmis Saksamaal 25 miljonilise lepingu
Kui palju maksab odav katus päriselt?
  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.25, 11:49
Kui palju maksab odav katus päriselt?

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele
    OSZAR »